Kontsertkava
Argentiina tango ja Ladina-Ameerika laulud
Argentiina tango ja Ladina-Ameerika laulude kontsertkava toob ühele lavale tango dramaatilise kire ning Ladina-Ameerika laulude soojuse, rütmi ja romantika.
Selle kavaga satub publik 20. sajandi esimese poole Buenos Airese ja Montevideo agulitesse ning salongidesse, kus kujunes Argentiina tango omanäoline muusikaline maailm.
Argentiina tango on olnud Erkki Otsmani repertuaaris aastaid. Kavas kõlavad hispaania keeles tangomuusika klassikaks saanud laulud ning Carlos Gardeli, Astor Piazzolla ja teiste tango suurkujude looming. Erkki albumil „Šansoon ja tango“ on salvestatud ka mitmed selle repertuaari laulud.
Kontsertkava viib publiku tango eri ajastutesse ja meeleoludesse – Buenos Airese ja Montevideo tangomaailmast liigub muusikaline rännak Brasiilia, Mehhiko, Kuuba ja teiste Ladina-Ameerika kultuurideni.
Carlos Gardeli tangokuningas
Argentiina tango üks legendaarsemaid suurkujusid Carlos Gardeli laulud on Erkki tangode kontsertkava keskne osa.
Tangokuningaks peetud laululooja ja Hollywoodi filmides näitlejana kuulsust kogunud Gardel tõi tango keskmesse laulja ja lauluteksti ning tema loomingus avaneb Buenos Airese äge ja igatsev muusikaline maailm.
Tangode kontsertkavas kõlab Gardeli repertuaarist muu hulgas „Mi Buenos Aires querido“ (“Mu kallis Buenos Aires”), “Volver”, “El dia que me quieras” ja “Melodía de arrabal”.
Erkki räägib Delta stuudios järjekordse “Tango” kontserdi eel oma pikast, kuid pausidega suhtest Argentiina tangoga – 1990. aastate lõpu tantsuõpingutest kuni tangode järkjärgulise jõudmiseni tema lauljarepertuaari.
Erkki avab tango sünnilugu Buenos Airese sadamakõrtside ja immigrantide peokultuuris ning selgitab, mis teda selle muusika juures paelub. Juttu tuleb ka Carlos Gardelist ja tema olulisest kohast nii Argentiinlaste südames kui ka Erkki tangode repertuaari kujunemisel.
Tango teekond sadamaagulitest Pariisi
Edasi.org artiklis avab Erkki Argentiina tango kujunemist muusikalise teekonnana, mis sai alguse 1880. aastatel Buenos Airese ja Montevideo sadamaelanike pidudel. Aafrika candombe, Hispaania habanera ja Andaluusia tango, Itaalia meloodilised laulud ning Argentina milonga kujundasid uue muusikastiili, mis levis sadamaagulitest salongidesse ja sealt edasi Euroopasse. 1910. aastatel jõudis tango Pariisi ning 1913. aastaks oli seal puhkenud tõeline tangomaania.
Erkki kirjutab ka Buenos Airese sadamaagulite argoost lunfardo, mida kasutatakse tangotekstides. Selle näiteks toob ta Enrique Santos Discépolo „Cambalache“. Tangolauludes peegelduvad armastus ja kaotus, igatsus ja hüljatus, kadunud minevik ning oma aja ühiskondlikud pinged.
See eri ajastuid ühendav tangomaailm peegeldub ka Erkki kontsertkavas „Tango“, kus varasem tangoklassika kõlab kõrvuti Astor Piazzolla loominguga. Kavas kõlavad muu hulgas Carlos Gardeli repertuaar ning tangoklassikasse kuuluvad „La Cumparsita“ ja „El Choclo“.
Kontsertkava toovad teieni
Erkki Otsman teeb koostööd hinnatud Eesti muusikutega, kelle loominguline panus aitab luua autentse, ajastutruu ja tervikliku muusikalise elamuse.
Põhikoosseis:
- Allan Jakobi on Eesti üks hinnatumaid akordioniste (pildil vasakukult esimene)
- Andranik Kechek on armeenia-eesti pianist ja helilooja (pildil vasakukult teine)
- Tanel Liiberg on Eesti kontrabassimängija ja jazzmuusik (pildil paremalt esimene)
Teised muusikud, kellega Erekki koostööd teeb:
- Jaak Lutsoja on akordionist, arranžeerija ja helilooja
Toivo Unt on basskitarrist
Liina Amon on löökpillimängija
Eno Kollom – rütmipillid
Margarita Voskanyan – folkpuhkpill
Tõnis Tüür – kontrabass
